TÖÖTUBA

Suitsiid - kohtumine sõnulseletamatuga

Ligi 48 000 inimest sooritas 2020. aastal Euroopa Liidus suitsiidi (Eurostat).

Keskmiselt 200 inimest sureb Eestis igal aastal suitsiidi tagajärjel. Uuringute kohaselt mõjutab iga suitsiid omakorda keskmiselt 135 inimest, kes olid lahkunuga seotud. See tähendab, et igal aastal kannatab ligikaudu 27 000 inimest Eestis suitsiidi tõttu.

Need numbrid on veelgi murettekitavamad, kui lisada sinna inimesed, kes on teinud korduvaid suitsiidikatseid, mida pole dokumenteeritud või kellel on sellised mõtted ja kavatsused.

Sugulastele, ellujääjaile ja sõpradele on suitsiid traumeeriv kogemus, mis seostub jõuetuse, süü ja häbiga, eksisteentsiaalsete tundmustega ning võimetusega sellest rääkida.

Kuna suurem osa suitsiidiriskiga inimestest kannatab mõne vaimse tervise häire all (uuringute kohaselt 90%), on ka nendega tegelevad spetsialistid nagu psühhoterapeudid, psühhiaatrid ja teised abistajad, sellest samuti mõjutatud. Töö teeb keerukaks aga see, et suitsiid on jätkuvalt tabu - seda hirmu, ebakindluse või häbi pärast. 

Surm, suremine ja suitsiid on eksisteentsiaalsed teemad kõikidele inimestele ja ka professionaalsetele aitajatele. Inimese ürgne hirm surma ees on teadlikult või alatedalikult tunnetatav. Sel põhjusel on mõnikord keeruline sel teemal rääkida, võime muutuda ebakindlaks, kui kliendid selle teema jutuks võtavad.

Vähendamaks hirme ja piiranguid, on oluline teadvustada endale oma hoiakuid. Töötoa peamine eesmärk on uurida enda suhtumisi surma ja suitsiidi ning arendada hea viis, kuidas sellega toime tulla.

Lisaks teema tutvustusele, defineerimisele, epidemioloogiale ja riskifaktoritele, kõnetame järgmisi teemasid:

1. Tööalased kogemused ja biograafiline kokkupuude suitsiidiga
2. Hirmud, vastupanu ja vältimisstrateegiad
3. Aitaja reaktsioonid suitsidaalsetele klientidele
4. Enesehoole strateegiad ja supervisioon

Igaüks saab avastada oma rolli spetsialistina, arutleda oma ebakindluste üle ja esitada küsimusi turvalises keskkonnas. Saad jagada anonüümselt juhtumeid, et olla professionaalselt toetatud.

Sihtgrupp: psühhoterapeudid, psühhiaatrid, haridus- ja sotsiaalsfääris töötavad spetsialistid.

Meetodid:loeng, grupiarutelud, töö väikestes gruppides, loovate meetodite kasutamine.