TÖÖTUBA

Psühhoteraapia - kohtumine filosoofia ja inimestega

„Tasakaalust väljas. Põhilised polaarsused ja nende kõrvalekalded"

Maailm näib olevat kaoses. Varem eeldatud kindlus, mis on meid turvaliselt läbi elu juhtinud, on kaotamas oma sisu ning vastavate „elukonstruktsioonide“ ja tähenduse leidmise protsessi jätkusuutlikkus näib habras.

Ühest küljest võiksime väita, et psühhoterapeutidena töötame alati „normaalsuse“ piiril, eduka elu murdepunktides, kus kahtlused ja kannatused võivad (ajutiselt) ülekaalu saada, teadmata tegelikult, kuhu see lõpuks viib.

Teisest küljest on meil tunne, et midagi on viimastel aastatel põhjalikult muutunud. 

Järk-järgult, ökoloogilise kriisi teadvustamisest kuni pandeemiani ja majanduslikust eskaleerumisest kuni mitte väga kaugete sõdadeni. Üks kriis näib varjutavat teist ja igast kriisist antakse reaalajas teada digitaalmeedia kaudu. Mida tähendab see meie, psühhoterapeutide, psühhiaatrite, nõustajate jaoks?

Kas eespool kirjeldatud kriisid kajastuvad meie praktikas? Kui jah, siis kuidas? Kuidas see muudab meie tööd ja meie enesehinnangut professionaalse abistaja rollis ning mida see tähendab terapeudi ja kliendi vahelisele suhtele? Ja lõpuks: Kuidas ma terapeudina tegelen eespool kirjeldatud ebakindluse, mitmetähenduslikkuse ja vastuoludega? Kas ma võin olla ka ebakindel, ärev ja abitu, ja kuidas ma saan sellega praktikas professionaalselt toime tulla?

Et sel teemal arutada ja seda kogeda, on meil hea meel kutsuda teid prof. dr. dr. Thomas Fuchsi töötuppa.

Thomas Fuchs on psühhiaater ja filosoof, tema teaduslikeks erialadeks on fenomenoloogiline antropoloogia, psühhopatoloogia ja psühhoteraapia, samuti psühhiaatria, neuroteaduste teooria ja eetika.

„Tasakaalust väljas. Põhilised polaarsused ja nende kõrvalekalded"

Prof. Dr. Dr. Thomas Fuchs:

Erinevates praegustes arengutes on tegemist süsteemse tasakaalu häiretega, kus toimuvad ettearvamatud kallutused ja äärmuslikud nähtused.

See vastab ka kreeka mõistele crisis, kui konflikt teravneb ja läheneb otsus, mis võib viia vastandlikesse suundadesse. Põhiliste psühholoogiliste ja sotsiaalsete polaarsuste mõistmine võib aidata valgustada neid tasakaalukaotuse olukordi.

Lähtudes elusolendite polaarsusest eristumise ja keskkonnaga suhtlemise vahel, uurin psüühika polaarsusi, kus läheduse ja kauguse, suhte ja autonoomia ning muude polaarsuste reguleerimine on üks põhilisi ülesandeid. Selliste vastandite tasakaalustamine kujutab endast psühholoogilise tervise keskset eeldust.

Seejärel liigun edasi psühholoogiliste häirete juurde, mis on seotud tasakaalu kadumisega, kuivõrd vastandite integreerimine ei õnnestu enam, mis viib kõrvalekaldumise ja fikseeritud äärmuslike positsioonideni. Lõpuks käsitlen kahte praegust ühiskondliku tasakaalu kaotuse nähtust, mis ilmeb usalduse ja usaldamatuse polaarsustes ning tsüklilises ja lineaarses ajas.

prof. dr. dr. Thomas Fuchson psühhiaater ja filosoof, Karl Jaspersi filosoofia ja psühhiaatria professor Heidelbergi ülikoolis Saksamaal.

• Tema peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad fenomenoloogilist filosoofiat ja psühhopatoloogiat, kehalist ja enaktiivset kognitiivset teadust ning sotsiaalse tunnetuse interaktiivseid kontseptsioone. Tema kliiniline töö keskendub afektiivsete ja skisofreeniliste häirete psühhopatoloogiale ja psühhoteraapiale.

• Professor Fuchs on kirjutanud üle 400 ajakirjaartikli, raamatupeatüki ja mitu raamatut. Ta on ajakirja „Psychopathology“ peatoimetaja ja Saksa fenomenoloogilise antropoloogia ja psühhopatoloogia ühingu (DGAP) president.

• Aastal 2023 pälvis ta Erich-Frommi humanistliku psühholoogia preemia.

Kontakt:

thomas.fuchs@urz.uni-heidelberg.de / www.thomas-fuchs.uni-hd.de 

Hiljutised publikatsioonid:

• Ecology of the Brain. The Phenomenology and Biology of the Embodied Mind. Oxford University Press, 2018.
• In Defense of the Human Being. Foundational Questions of an Embodied Anthropology. Oxford University Press, 2021.
• Fuchs, T. (2023) Psychiatrie als Beziehungsmedizin. Ein ökologisches Paradigma. Kohlhammer, Stuttgart.
• Fuchs, T. (2024) Verkörperte Gefühle. Zur Phänomenologie von Affektivität und Interaffektivität. Suhrkamp, Berlin.